Mis on Elliotti laine?
Elliotti laine viitab teooriale (või põhimõttele), mida investorid ja kauplejad võivad tehnilises analüüsis kasutada. Põhimõte baseerub ideel, et finantsturud kalduvad järgima kindlaid mustreid, olenemata ajaskaalast.
Põhimõtteliselt viitab Elliotti laineteooria (EWT) sellele, et turu liikumised järgivad massipsühholoogia käitumistsüklite loomulikku jada. Mustrid luuakse vastavalt turu sentimendile, kus vahelduvad langused ja tõusud.
Elliotti laine põhimõtte lõi 30ndatel aastatel Ameerika raamatupidaja ja autor Ralph Nelson Elliott. Tänu Robert R. Prechteri ja A. J. Frosti töödele sai teooria populaarseks aga alles 70ndatel.
Algselt nimetati EWT‑d laineprintsiibiks, mis kirjeldab inimese käitumist. Elliotti looming põhines ulatuslikul turuandmete uurimisel, keskendudes aktsiaturgudele. Tema süstemaatiline uurimus hõlmas vähemalt 75 aasta pikkust teavet.
Tehnilise analüüsi vahendina kasutatakse EWT‑d nüüd turutsüklite ja -trendide tuvastamiseks ning seda saab rakendada paljudel finantsturgudel. Elliotti laine ei ole aga indikaator ega kauplemistehnika. Selle on teooria, mis võib aidata ennustada turukäitumist. Nagu Prechter oma raamatus ütleb:
[...] lainepõhimõte ei ole vaid prognoosimise tööriist; see on turgude käitumise üksikasjalik kirjeldus.
– Prechter, R. R. Elliotti laineprintsiip (lk 19).
Peamine Elliotti laine muster
Tavaliselt on Elliotti laine põhimuster identifitseeritav kaheksalainelise mustriga, mis sisaldab viit dominantset lainet (mis liiguvad peamise trendi suunas) ja kolme korrektsioonilainet (mis liiguvad vastupidises suunas).
Seega näeks täielik Elliotti lainetsükkel pulliturul välja järgmine:
Pane tähele, et esimeses näites on meil viis dominantset lainet: kolm ülespoole liikumisel (1, 3 ja 5), pluss kaks allapoole liikumisel (A ja C). Lihtsamalt öeldes võib iga liikumist, mis on kooskõlas peamise trendiga, pidada dominantseks laineks. See tähendab, et 2, 4 ja B on kolm korrektsioonilainet.
Kuid Elliotti sõnul tekitavad finantsturud fraktaalseid mustreid. Seega, kui suumime välja pikemate ajavahemike peale, võib liikumist 1-lt 5-le pidada ka üheks dominantseks laineks (i), samas kui ABC-liikumist võib pidada üheks korrektsioonilaineks (ii).
Samuti, kui suumime sisse madalamatele ajavahemikele, saab ühe dominantse laine (näiteks 3) jagada veel viieks väiksemaks laineks, nagu on näidatud järgmises lõigus.
Seevastu Elliotti lainetsükkel langeval turul näeks välja järgmine:
Dominantsed lained
Prechteri määratluse kohaselt liiguvad dominantsed lained alati suurema trendiga samas suunas.
Nagu me eelnevalt märkisime, kirjeldas Elliott kahte tüüpi laineid: dominantsed ja korrektsioonilained. Eelmine näide hõlmas viit dominantset ja kolme korrektsioonilainet. Kuid kui me suumime ühele dominantsele lainele, koosneb see viielainelisest struktuurist. Elliott nimetas seda viielaineliseks mustriks ja tõi välja selle kujunemise kirjeldamiseks kolm reeglit:
2. laine ei saa liikuda rohkem kui 100% eelmisest laine 1 liikumisest.
4. laine ei saa liikuda rohkem kui 100% eelmisest laine 3 liikumisest.
Lainete 1, 3 ja 5 hulgas ei saa 3. laine olla kõige lühem ja on sageli pikim. Samuti liigub 3. laine alati laine 1 lõpust mööda.
Korrektsioonilained
Erinevalt dominantsetest lainetest koosnevad korrektsioonilained tavaliselt kolmelainelisest struktuurist. Need on sageli väiksemad korrektsioonilained, mis tekivad kahe suurema dominantse laine vahel. Neid kolme lainet nimetatakse sageli A, B ja C.
Dominantsete lainetega võrreldes on korrektsioonilained väiksemad, kuna need liiguvad vastu suuremale trendile. Mõnel juhul võib selline trendi vastu liikumine muuta ka korrektsioonilainete tuvastamise palju raskemaks, kuna nende pikkus ja keerukus võivad oluliselt erineda.
Prechteri sõnul on kõige olulisem reegel, mida korrektsioonilainete puhul meeles pidada, see, et need ei koosne kunagi viiest lainest.
Kas Elliotti lained töötavad?
Elliotti lainete tõhusus on alati arutelude objekt. Mõned väidavad, et Elliotti lainete põhimõtte tõhusus sõltub suuresti kauplejate võimest turuliikumisi täpselt trendideks ja korrektsioonideks jagada.
Praktikas võib laineid joonistada mitmel viisil, ilma Ellioti reegleid tingimata rikkumata. See tähendab, et lainete õige joonistamine pole kaugeltki lihtne ülesanne. Mitte ainult sellepärast, et see nõuab harjutamist, vaid ka sellega seotud suure subjektiivsuse tõttu.
Sellest tulenevalt väidavad kriitikud, et Elliotti laineteooria ei ole oma ülimalt subjektiivse olemuse tõttu legitiimne teooria ja tugineb lõdvalt määratletud reeglistikule. Siiski on tuhandeid edukaid investoreid ja kauplejaid, kes on suutnud Elliotti põhimõtteid tulusalt rakendada.
Huvitaval kombel on üha rohkem kauplejaid, kes kombineerivad Elliotti laineteooriat tehniliste näitajatega, et suurendada oma kauplemise edukust ja vähendada riske. Fibonacci korrektsioonitasemed ja laiendatud Fibonacci indikaatorid on ehk kõige populaarsemad näited.
Lõppmärkused
Prechteri sõnul ei spekuleerinud Elliott kunagi, miks turud kipuvad esitama sellist 5-3 lainestruktuuri. Ta lihtsalt analüüsis turuandmeid ja jõudis sellisele järeldusele. Elliotti põhimõte on lihtsalt inimloomuse ja massipsühholoogia poolt loodud turutsüklite vältimatu tulemus.
Nagu mainitud, pole Elliotti laine aga tehnilise analüüsi indikaator, vaid teooria. Selle kasutamiseks pole ainuõiget viisi ja see on oma olemuselt subjektiivne. Turuliikumise täpne ennustamine EWT‑ga nõuab harjutamist ja oskusi, sest kauplejad peavad välja mõtlema, kuidas laineid joonistada. See tähendab, et selle teooria kasutamine võib olla riskantne – eriti algajatele.